Lubivärvi tooraine pärineb Saaremaa Siluri ajastu lubjakivikihtidest, mis on tekkinud ligikaudu 460 miljonit aastat tagasi. Parima kvaliteediga lubja saamiseks kogutakse ka stromatopoorlubjakivi, mida leidub kohalikel põldudel. Lubjakivi kaevandatakse valdavalt käsitsi, kasutades traditsioonilisi töövõtteid ja tööriistu. Erineva kvaliteediga kivimid sorteeritakse juba kaevandamisel visuaalselt, lähtudes kivi värvusest ja omadustest.

Lubjakivi põletatakse spetsiaalses traditsioonilises lubjaahjus, kus kivi kuumutatakse puuküttega temperatuurini umbes 1100–1300 °C. Selle käigus laguneb lubjakivi ja tekib kustutamata lubi. Pärast põletamist lastakse lubjal aeglaselt jahtuda ning seejärel kustutatakse see veega, mille tulemusena moodustub lubjapasta.

Kustutatud lubi küpseb säilitusaukudes 1–2 aastat, mille jooksul saavutab see oma parimad tööomadused. Selline pikk ja looduslik küpsemisprotsess annab lubjale erakordse kvaliteedi ning tagab lubivärvi hea katvuse, hingavuse ja vastupidavuse.

Haim lubivärv sobib eriti hästi ajalooliste hoonete restaureerimiseks, lubikrohvide värvimiseks ning kõikidele mineraalsetele pindadele, kus on oluline materjalide loomulik hingavus ja traditsiooniline välimus. Tänu looduslikule koostisele on lubivärv keskkonnasõbralik ning aitab säilitada hoonete autentset ilmet.