PUHASTAMINE

Suur osa looduslikel sideainetel krohve ja värve ei ole niiskelt puhastatavad. Looduslike materjalide hinnatud omadus on jääda veeauru liikumisele avatuks, et tagada hea ruumikliima ja õhuniiskuse juhtimine.

Enamus viimistluspindade puhastamiseks soovitame eelkõige kuivpuhastust.
Mustust võiks esimesena proovida pinnalt eemaldada kuiva pintsliga. Alternatiivina võib ka kasutada kuiva käsna või pehmet heledat kustukummi.
Tee, kohvi, mahla ja viltpliiatsite plekke tasub proovida eemaldada 10% vesinikperoksiidiga.
Rasvaplekid (õli, jäätis, rasvased näpud) tungivad kiirelt läbi pinna ning tavaliselt neid eemaldada ei saa. Esimesel võimalusel pärast pleki tekkimist võib proovida plekki eemaldada atsetooniga immutatud vatitupsuga.
Kahjustuste ja kriimustuste korral tuleks võtta väike kogus parandusvärvi ning seda veega lahjendada. Seejärel võtta pintslile võimalikult väike kogus värvi ning tupsutada kahjustatud kohal. Tähelepanelikult vaadates on hiljem koht küll aimatav, kuid lihtsalt üle tõmmatud pintslitõmme oleks veel rohkem märgatavam. Pintslitõmbega võib parandada valgeid seinu, mida pole pigmentidega toonitud. Toonitud värvide puhul tekib üldiselt pärast kuivamist toonivahe, seda eriti lubivärvide puhul. Mitmete kahjustuste korral võiks mõelda seina täielikult üle värvimisele.

Meie tootevalikust on niiskusele kõige vastupidavamad seinaviimistlusmaterjalid on stucco peenpahtel ja tadelakt, mille pind on sile ning kaitstud läikseebiga. Puitpindadel kasutatavad linaõlitooted ja eico värvid, mis sobivad paljudele erinevatele pindadele. Pinna kahjustuse vältimiseks peaks hoiduma kokkupuutest happeliste ja abrasiivsete puhastusainetega.